and then the germans threw the TV into the fire...

Veidi lähemalt nädalavahetusest.
Põhimõtteliselt algas nädalavahetus juba kolmapäeval, kui me oma rootslastest ja prantslastest ja austraallasest ja ameeriklasest ja minust kui eestlasest koosneva kursusega (loengukaaslased või ma ei tea, kuidas öelda) väljas käisime. Baaris nimega "Mods", kus kogu aeg Depeche Mode'i lastakse. Meenutab üht kohta Tallinnas. Olen sinna baari 3 korda sattunud ja mulle tundub, et see mees, kes seal töötab arvab, et ta meeldib mulle ja silub mind nähes oma geelist nõretavaid juukseid. Ei, ma ei ütle midagi, ta on sama ilus nagu valdav enamik rootsi mehi.
Neljapäeval leidis meie köögis aset järjekordne õhtune/öine/hommikune vestlusring, kus mul avanes võimalus rääkida eesti rahvusspordialadest naisekandmisest, kiikingust ja saunas küpsemisest. Inimeste ettekujutus Eestist muutus veelgi sürreaalsemaks.
Reede õhtul läksime Christophe'i, Ali ja Warreniga ühte teise baari, mida sobiks vist nimetada Lundi Zavoodiks. Seisin õllejärjekorras ja kohtasin üht tuttavat iirlast, kes oli ära unustanud, kust ma pärit olen. Ütlesin talle, et Eestist, mispeale keeras minu ees seisev pika patsiga noormees (väga zavood!) ümber, tõstis õlleklaasi ja lausus "Terviseks!". Ma küsisin, et kas ta on eestlane, mispeale ta vastas "No, I'm not. I just know how to say "Cheers!" in 35 languages". Ja siis ta ütles "Terviseks!" peruu keeles, mis olevat kõige pikem.
Läksin siis oma õllega õue teiste juurde ja istusin lauda. Järsku ühines meiega goot nimega Emil ja palus Ali'lt lonksu õlut, mille peale Ali eitavalt vastas ja tutvustas mind Emilile kui "my friend from Estonia". Seepeale ütles Emil "From the boat," mispeale mina "No, from the country. Estland", mispeale tema "No, the boat. You and your boat are sinking". Ning ta vajus sügavale mõttesse. Ja reede oli 28. september. Kui selgus, et keegi Emilile õlut pakkuda ei kavatse, lausus ta "Peace out people" ja lahkus meie seltskonnast.

See pole veel kõik. Siis ilmus mingi mehike, kes pakkus meile "flipbook'e" (väikesed raamatukesed, mille lehti kiiresti lapates näeb filmi), raha eest muidugi. Ja rootsi keelt ta ei rääkinud. "I like movies. Do you like movies too? Buy a flipbook!". Kuna me vedu ei võtnud, liikus ta järgmise laua juurde.

Nii, laupäev. Läksime ühte ühikasse peole, mis toimus köögis ja kus oli palju purjus rootslasi. Ja palju sakslasi, sest neid on siin igal pool väga palju. Mina, Fabio ja Christophe lahkusime kell pool kolm, kodust leidsime eest ühe purjus valgevenelase ja purjus türklase. Kell pool neli saabus Mirianne, kes teatas, et varsti pärast meie lahkumist tehti ühika siseõues lõke ja kaks sakslast viskasid teleka tulle.

Öösiti ei maga siin enam keegi. Ramadaan kestab endiselt, mistõttu nii kui kell kukub 4, saabuvad Kashif ja Dong-Ho kööki ja hakkavad vaaritama. Aga kedagi see ei häiri, sest keegi ei maga niikuinii. Elu on siin hullukas päris kreisi, nii kreisi, et juba lahe :)

Õumaigaad... roisin murphy esineb tallinnas!!! Ja mind ei ole seal!!!
See teeb mu tuju veel halvemaks. Ma täiesti vihkan meie ühikat. Keegi hiinlane jättis oma riisipoti pesemata ja see vedeleb koos pruunikaks tõmbunud riisiga seal jub oma 5. päeva. Üks kutt ütles selle kohta "conceptual art", taies pealkirjaga "The rottening of capitalism. Mao was right!" Prügikastid ajavad üle ääre, me kaalume bioenergia tootmise alustamist. Ma poleks elu sees uskunud, et Rootsis selliseid ühikaid leidub. Ja see pole isegi kõige odavam!
Lisaks olen ma veel haige kah ja pean arsti juurde minema. Juhan soovitas teed juua, sest arstile minek on üüratult kallis. Ma loodan, et mu Euroopa Ravikindustuskaart aitab mind kasvõi vähekegi, sest raha lendab igasse ilmakaarde niikuinii. Ma loodan, et mul pole viiruslikku kopsupõletikku vms. Kõik ümberringi on igatahes haiged.
Tänases keskkonnapoliitika loengus näidati filmi sellest, kuidas H&M Indias töölisi ekspluateerib. Livet i Sverige är toppen!
Vabandan oma sarkastilise tuju pärast, tegelikult on ju kõik ikkagi suhteliselt hästi :)

Hullumaja

Mõtlesin, et kirjutn veidi pikemalt meie ühikast. Ühelt poolt tahaks ma siit ära kolida, sest vannitoa ja köögi jagamine on ikka üle mõistuse. Üks kanada kutt lubas kirjutada romaani "The Double Standards of Sweden" kui ta vanaks jääb. Teiselt poolt jälle - siin on põnev. Viimasel ajal on mul aga raskusi magamisega - mu tuba asub köögi vastas, siis ma kuulen, kuidas Kashif Pakistanist kell 4 hommikul pottide ja pannidega jändab. Praegu on ju ramadaan. Aga ta on väga tore - ütleb mulle alati eesti keeles "tere" ja "nägemist". Meie korrusel elab päris mitu hiinlast (osa on minema kolinud) - allkorruse rahvas ristis 2. korruse "Chinatowniks". Hiinlased said sellest teada ja sõimasid meid rassistideks. Me ei tohi enam kasutada väljendit Chinatown. Minu kaks head sõpra on Christophe Belgiast ja Ali Kanadast. Me oleme need sarkastilised inimesed. Kaks hiinlast on ka lahedad - Hao, kes otsib endale meeleheitlikult tüdruksõpra (ta on mind viimasel ajal hakanud tervitama väljendiga "Hey, Baby!") ja Will Tao, kes joob kogu aeg mingitest pisikestest köharohupudelitest õlut, sest see on odavam kui vesi. Paar päeva tagasi kolis sisse ameerika kutt, kes on suht George W. nägu, aga loeb kogu aeg Noam Chomsky't. Vahetult pärast tema tulekut ilmus sahvrisse koeratoidu pakki meenutav kott kirjaga "pure protein. mixes easily". GMO? Steroidid? Ameerika...
India tshikk räägib kogu aeg väga keskkonnateadlikku juttu. Siin on ka kaks valgevene tshikki (ma ei tea, kuidas neil küll oma riigist siia õnnestus pääseda), kes on väga venesõbralikud. Ühesõnaga, nad ei kiitnud heaks, et eestlased Aljosha teise kohta sõidutasid.
Aga peod on meil siin vinged, sest see on "the best we can do here".

Eestlane, vä?

Neljapäeval leidis aset üsnagi märkimisväärne sündmus. Nimelt pidas siin Lundis loengut väga kuulus rahvusvaheliste suhete ekspert Robert Keohane, teemaks multilateralism 21. sajandil. Põhiliselt ütles ta välja selle, mida kõik juba pikemat aega mõelnud on. Institutsioonid vajavad reformimist, USA peab Hiinale ja Indiale ruumi tegema jne jne. Aga hästi rääkis. Ta oli seda kõne ilmselt mitu korda varem pidanud, aga mis sest. Iga päev selliseid vendi ju ei kuule.
Eile oli meie ühikas jälle pidu, kus viibisid kaks eestlast, keda ma varem näinud polnud. Meid on siin vist kokku 7. Päris hea....

mehhiko pidu

Eile toimus meie armsas hullumajas mehhiko pidu. Siin elab üks mehhiko kutt, kes kutsus teised Lundis resideeruvad mehhiklased külla, et Mehhiko iseseisvuspäeva puhul üks korralik pidu maha pidada, mõistagi koos tequilaga, millest mõned kodanikud väga purju jäid...

pole tükk aega kirjutanud, sest mul on olnud palju tegemist. nimelt ma avastasin, et mul tuleb siin ka õppida. ja palju. eelmisel nädalal olid esimesed loengud, täna oli ka üks. Õppejõud on üht prantslast tsiteerides väga "dynamique". Loeng is ("The United States of Europe?") on õnneks huvitav, suures osas selle pärast, et õppejõud üritab diskussiooni tekitada, mille käigus selgub päris põnevaid seisukohti. Keskkonnapoliitika loeng tundus ka OK olevat. Ja minu erilised lemmikud on laenutusmasinad raamatukogus. Väga advanced. Linnaraamatukogu hoone on aga veel koledam, kui Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Suhtlemist on endiselt palju, pidusid kah, vahel on selline tunne, et no aitab juba!
Vahepeal olen jõudnud ka Kopenhaagenis käia. Nii mõnus linn! Taani on ikka hoopis teistsugune kui Rootsi... See on igatahes kindel, et Kopenhaagenisse lähen kindlasti veel, kuigi seal on kõik palju kallim kui Rootsis.
Ahjaa, lõpuks käisin ära ka kuulsas IKEA-s. Ma ei saa aru, miks seda poodi Eestis pole! (Ja ma pole kindlasti ainus). Sai üksjagu üsna mõistliku hinnaga nänni ostetud.
Eile rääkisime koridorinaabritega kella kolmeni öösel poliitikast. Sai veelkord veendutud selles, et inimesed elavad igal pool mingis oma mullis, müütide ja stereotüüpide maailmas. Oh, seda poliitikat on liiga palju, ma ju veel õpin ka seda! Huvitaval kombel mõjub välismaal viibimine rahvustundele äärmiselt kosutavalt. Ja Eesti poliitika on kaugel maailma kõige halvemast. Siin on üks prantslane, kes januneb 80%-se eesti viina järgi. Ta oleks nõus selle eest barrikaadidele minema...

Kuna mu loengud veel alanud pole, on mul aega lademetes. Niisiis kasutasime võimalust ja käisime ühe Belgia kutiga, kes ka minu ühikas elab Helsingborg'is. Helsingborg on Rootsi suuruselt 4. linn, asub Lundist põhja pool ja 4 km kaugusel Taanist, mida ka mäe otsast näha võib. Päris kena linn, ainult väga tuuline. Jalutasime niisama, käisime poodides. H&M-is nägin Rootsi kutte kosmeetikaleti ees, ostsid puudrit või midagi. Kõik välismaalased on rootsi poisse nähes hämmelduses - mida nad ometi mõtlevad? Ma ei oska ka midagi muud öelda, kui seda, et neid tuleb võtta nii, nagu nad on.
Igatahes, tagasi Helsingborgi juurde tulles - pilet sinna maksab väga palju. Kolmveerandtunnine sõit (ühel suunal) maksab 72 SEK-i. Rongid on siin muidugi äärmiselt mõnusad ja sõidavad väga sujuvalt, aga ma oleks nõus ka vähemsujuvamalt reisima, kui selle eest vähem maksaksin. Seega on Göteborgi külastamine suure kahtluse all - lihtsalt liiga kallis. Stockholmi tahaks ka veel minna, aga sinna on mõttekam siiski Eestist laevaga minna. Ülejäänud Rootsi linnad on hoopis midagi muud kui Stockholm.
Naljakas, meie ühikas elab üks India tüdruk, kes pole harjunud süüa tegema ja koristama - tal on selleks teenija ("every middle class family in India has a servant...") ja siis see Belgia kutt oli nõus, väikese tasu eest muidugi, tema teenijaks hakkama.
Ilm on siin väga muutlik, kord tuuline ja vihmane, siis jälle üsna päikeseline. Meie ühika ümbrus on hästi kena ja roheline, hästi palju jäneseid kalpsab siin endise hullumaja ümbruses ringi. Küllaltki davidlynch'ilik, ma ütleks...

Mis siis ikka, suundun oma multikultuursesse kööki hiinlaste, iraanlaste, kanadalaste ja eurooplaste keskele õhtusööki valmistama. Jah, õhtusöök restoranis Globaalne Küla.

Kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev - pidu igal õhtul. Eile oli pidu minu ühikas, inimestega on tõesti vedanud, lahe seltskond. Neljapäevasel peol kohtasin muideks veel kaht eestlast, nii et praeguse seisuga on meid siin kokku 4. Ehk leidub meid siin veel rohkem. Pildil siis vasakult: Mari, Juhan, Edgar ja mina ise (kui veel mäletate, milline ma välja näen). Ja pange tähele, me kõik oleme blondid. Heh, peol umbes kella kahe ajal ütles Juhan, et nüüd oleks paras aeg Zavoodi minna...
Katriannile külla ei sõitnud, sest Norrköpingusse edasi-tagasi pilet maksaks u 2000 EEK-i. Peame vist kuskil poole tee peal kokku saama.
Plaanisin tegelikult veidi rohkem kirjutada stereotüüpidest, poliitikast ja muust sellisest, mille peale eile õhtul päris pikalt mõtlesin, aga hangover on selle mu peast täielikult minema pühkinud. Siiski, lühidalt: enamik inimesi ikka vähemalt seda teab, kus Eesti asub. Eestlaste välispoliitilist diskursust peab une pealt teadma ja kõigile valgustama: eesti keel on väga lähedane soome keelele, läti ja leedu keeled on erinevad. Eesti, Läti ja Leedu on üsna erinevad riigid (me ei räägi sama keelt ehk siis vene keelt). Eesti majandusel läheb väga hästi, eestlased leiutasid Skype'i, rõhutada tuleb seda, et siin on väga külm, ehk siis me oleme ikka sort of Nordic... Ja seda tuleb teha ilma teisi rahvusi solvamata. Soome-ugri teema annab meile eripära ja aitab vähegi sellest suurest postsovietlikust mülkast pääseda. Minu vaatlused ja tähelepanekud kinnitavad seda, et eestlased on ikka uhked inimesed, lätlased ja leedukad peavad meid vist väga ülbeteks... Aga üldiselt on siin inimestega suheldes parem poliitikat mitte mängu tuua, Venemaad ka ei tasuks mainida, kui just ei küsita. Njah, ma olen sellest vist juba kirjutanud kah. Üldiselt peab ikka kogu aeg oma riigist rääkima ("In my country, we do that...") ja tegelikult on vahetusüliõpilaste programm üks parimaid viise Euroopa, või palun väga, terve maailma integratsiooniks.
Igatahes aitäh kõigile, kes mulle kirjutavad ja mind meeles peavad. Olge seal Eestis tublid ja tundke rõõmu sellest, et meil on ikka lahe riik. Ja ma mõtlen seda tõsiselt :)